Emle erejeler. VIII taraý

Shettildik sózder emlesi

§76. Shettildik birqatar sózder túpnusqasyna uqsas jazylady, olarǵa qosymsha býyn úndestigine sáıkes jalǵanady: moderator (-dyń, -y, -ǵa, -lar), marker (-diń, -i, -ge, -ler), stepler (-diń, -i, -ge, -ler), vaýcher (-diń, -i, -ge, -ler), sýpervaızer (-diń, -i, -ge, -ler), banknot (-tyń, -y, -qa, -tar), bankomat (-tyń, -y, -qa, -tar), planshet (-tiń, -i, -ke, -ter), onlaın (-nyń, -y, -ǵa, -dar), oflaın (-nyń, -y, -ǵa, -dar), dızaın (-nyń, -y, -ǵa, -dar), barmen (-niń, -i, -ge, -der), resepshn (-niń, -i, -ge, -der), skrınshot (-tyń, -y, -qa, -tar), blokbaster (-diń, -i, -ge, -ler).

§77. Birqatar kirme sózder aıtylýy boıynsha jazylady: taýar, nómir, poshta, kástóm, pálte, poıyz, sıez, slesir, vedimis, vedimistik, ketchúp.

§78. ё árpi о́ árpimen tańbalanady. Qosymsha sońǵy býynnyń úndesimine sáıkes jalǵanady: manóvr (-diń, -i, -ge, -ler), brýselóz (-diń, -i, -ge, -der), aktór (-diń, -i, -ge, -ler), amóba (-nyń, -ny, -ǵa, -lar), dırıjór (-diń, -i, -ge, -ler), rejısór (-diń, -i, -ge, -ler).

§79. ц árpi jáne сц árip tirkesi s árpi arqyly jazylady: sırk, sement; desımetr, proporsıonal, kvars, korporasıa, senarı, abses, plebısıt.

§80. щ árpi árpimen jazylady: ýchılıshe, praporshık, borsh, shı (taǵam). borsh, shı (shı, nazvanıe edy).

§81. э árpi е árpimen jazylady: element, elevator, poetıka, koefısent.

§82. ю árpi ú árpimen jazylady: parashút, absolút, glúkoza, debút, prodúser, lúks, valúta, búdjet, búro, sújet, búleten, fúchers, kompúter, tútor, konúktýra, konúktıvıt. Qosymshalar sońǵy býynnyń úndesimine sáıkes jalǵanady.

§83. я árpi а́ árpimen jazylady: zarád, knáz, narád, razrád, grıláj. Qosymsha §16 boıynsha jalǵanady.

E s k e r t ý. и (ı) árpinen keıin turǵan я-nyń ornyna а jazylady: aksıa, alergıa, hımıa, gımnazıa.

§84. Jińishkelik belgisi (ь) bar býynǵa jińishke daýystylardyń árpi jazylady, qosymshalar túbirdiń sońǵy býynyna úndesip jalǵanady (ь) eskerilmeıdi: аlkogó l (-diń , -i, -ge, -der), аnsá mbl (-diń , -i, -ge, -der), asfá lt (-tiń , -i, -qa, -ta), á lbatros (-tyń , -y, -qa, -tar), á lbom (-nyń , -y, -ǵ a, -dar), á lfa (-nyń , -ǵ a), á lmanah (-tyń , -y, -qa, -tar), á lpınıs (-tiń , -i, -ke, -ter), á lt (-tiń , -i, -ke), á lternatıv (-tiń , -i, -ke, -ter), á ltron (-nyń , -y, -ǵ a, -dar), bá lzam (-nyń , -y, -ǵ a, -dar), bataló n (-niń , -i, -ge, -der), bú ldog (-tyń , -y, -qa, -tar), bú ldozer (-diń , -i, -ge, -ler), dú bl (-diń , -i, -ge, -der), gó lf (-tiń , -i, -ke, -ter), gаstró l (-diń , -i, -ge, -der), kú lt (-tiń , -i, -ke), kоbá lt (-tiń , -i, -qa, -tar), kоró l (-diń , -i, -ge, -der), medaló n (-niń , -i, -ge, -der), mú ltfılm (-niń , -i, -ge, -der), ó s (-tiń , -i, -ke, -ter), pá lma (-nyń , -sy, -ǵ a, -lar), parо́l (-diń , -i, -ge, -der), pú lt (-tiń , -i, -ke, -ter), roıál (-diń , -i, -ǵ a, -dаr), rú bl (-diń , -i, -ge, -der), sırkú l (-diń , -i, -ge, -der), vá ls (-tiń , -i, -ke, -ter), vestıbú l (-diń , -i, -ge, -der), vó lfram (-nyń , -y, -ǵ a, -dar), vó lt (-tiń , -i, -ke), fakú ltet (-tiń , -i, -ke, -ter), festıvá l (-diń , -i, -ǵ a, -dаr), fó lklor (-dyń , -y, -ǵ a, -lar).

E s k e r t ý. Jińishkelik belgisi (ь) turǵan býynda e, i áripteri bolsa, bul belgi eskerilmeıdi: bron (-nyń, -y, -ǵa, -dar), monastyr (-dyń, -y, -ǵa, -lar), gýash (-tyń, -y, -qa, -tar), týsh (-tyń, -y, -qa, -tar).

§85. Aıyrý belgisi (ъ) eskerilmeıdi, qosymshalar sońǵy býyn úndesimine sáıkes jalǵanady: sýbekt, оbekt, ıneksıa, feldeger, adektıv .

§86. -тч árip tirkesimen aıaqtalatyn sózderdegi árpi túsirilip jazylady: skoch, skech, mach .

§87.дж árip tirkesi bar sózderde д árpi túsirilip, qosymshalar úndestik zańy boıynsha jazylady: menejer (-diń, -i, -ge, -ler), jınsy (-nyń, -sy, -ǵa, -lar), jentіlmen (-niń, -i, -ge, -der).

E s k e r t ý. -дж árip tirkesiniń arasynan býyn jigi ótetin jáne sóz maǵynasy ózgeretin jaǵdaıda d árpi saqtalyp jazylady: búdjet, lodjy.

§88. Sóz sońyndaǵy qaıtalanǵan qosar áriptiń bireýi túsiriledi: klas (-tyń, -y, -qa, -tar), hol (-dyń, -y, -ǵa, -dar), bal (-dyń, -y, -ǵa,-dar).

§89. Sóz ortasyndaǵy qaıtalama сс, мм, лл, тт, фф, нн, бб, рр, пп, гг, дд, кк, уу dybystaryn bildiretin áripterdiń biri túsirilip jazylady: patıson, komısar, resor, profesor, prosesor, asonans, dısonans, dısıdent; gramatıka, komýna, ımýnogen, ımıgrant, programıs, mamologıa, sımetrıa, amıak, anagram, kardıogram; metalýrgıa, elıps, elınızm, kolej, sılabýs, koloıd, bılıard, brýselóz, talı, kolokvıým, trıler, alofon, troleıbýs, alúzıa; kotej, atestat; efekt, efýzıa, afekt, afrıkat, koefısent; týnel, aneksıa, anotasıa, baner, tenıs, konotat; abrevıatýra, gıbon, korespondent, popýrı, sparıń, korektor, korozıa, presýpozısia, aparatýra, aplıkasıa, ıpodrom, opozısıa, oponent; aglútınatıv, sýgestıa; adıtıv; akaýnt, akord, akredıtasıa, hokeı, ındıvıdým.

E s k e r t ý. Sóz maǵynasy ózgeretin jaǵdaıda сс, мм, лл, тт, нн, бб, рр, пп, дд, кк áripteri saqtalyp jazylady: esse, mass-medıa, massa; sammıt, ballada, mıllıgram; getto, nettо; tonna, vanna; súrrealızm, ırrasıonal, ırreal; trýppa; býdda, býddısm; ekker.

§90. ий-men aıaqtalǵan sózderdiń sońynda bir ǵana ı árpi jazylady: kalı, alúmını, natrı, kafeterı, komentarı, realı.

§91. Shettildik sózderdiń sońyndaǵy a árpi sóz maǵynasyna áser etpegen jaǵdaıda túsirilip jazylady. Qosymshalar sońǵy býynǵa úılesip jalǵanady: kordınat (-tyń , -y, -qa, -tar), kapsý l (-dyń , -y, -ǵ a, -dar), kardıogram (-nyń , -y, -ǵ a, -dar), fonem (-niń , -i, -ge, -der), morfem (-niń , -i, -ge, -der), leksem (-niń , -i, -ge, -der), orfogram (-nyń , -y, -ǵ a, -dar). Biraq matematıka, pedagogıka, statıstıka, mehanıka bolyp jazylady.

§92. -cт, -сть árip tirkesterine bitken sózderdiń sońǵysy (lary) túsirilip jazylady, qosymshalar úndestik zańyna sáıkes jalǵanady: ekonomıs (-tiń , -i, -ke, -ter), komýnıs (-tiń , -i, -ke, -ter), manıfes (-tiń , -i, -ke, -ter), týrıs (-tiń , -i, -ke, -ter), poves (-tiń , -i, -ke, -ter).

§93. p, h áripterine aıaqtalǵan shettildik sózderge táýeldik jalǵaýy jalǵanǵanda, p, h áripteri uıańdanbaıdy jáne qosymshalar jýan jalǵanady: arhetıp – arhetıpi, stereotıp – stereotıpi, sheıh – sheıhy, shtrıh – shtrıhy; seh (-tyń , -y, -qa, -tar), sheıh (-tyń , -y, -qa, -tar), shtrıh (-tyń , -y, -qa, -tar).

§94. -ог árip tirkesimen aıaqtalatyn sózderge qosymshalar jýan jalǵanady: pedagog-tar, pedagog-y, dıalog-tar, dıalog-y, еkolog-tar, еkolog-y.

§95. -рк, -рг, -кс, -лк, -кл, -нк árip tirkesterine bitken sózderge qosymshalar jińishke jalǵanady: ocherk (-tiń , -i, -ke, -ter), hırý rg (-tiń , -i, -ke, -ter), metalý rg (-tiń , -i, -ke, -ter), polk (-tiń , -i, -ke, -ter), sıkl (-diń , -i, -ge, -der), bank (-tiń , -i, -ke, -ter), tank (-tiń , -i, -ke, -ter).

§96. -кт, -ск, -нкт, -пт, -мп, -мб, -фт árip tirkesine bi- tetin sózderge qosymsha y, i dánekeri arqyly, al -кт, -ск, -нкт sıaqty quramynda к árpi barlaryna tek jińishke, basqalaryna sońǵy býyn úndesimine qaraı ne jýan, ne jińishke jalǵanady: faktige, faktisi; obektige, obektisi; dıskige, dıskisi; pýnktige, pýnktisі; akseptige, akseptisi; Olımpige, Olımpisi, rombyǵа, rombysy; shrıftige, shrıftisі.

§97. Sóz sońyndaǵy -нг árip tirkesi ń árpimen jazylady, qosymshalar úndestik zańyna sáıkes jalǵanady: parkıń (-niń, -ge, -i, -der), boýlıń (-niń, -ge, -i, -der), brıfıń (-niń, -ge, -i, -der), reıtıń (-niń, -ge, -i, -der).

§98. Aǵylshyn tilindegi túpnusqasynda w árpimen bastalatyn keıbir sózder ý árpimen jazylady: ýаtsap, ýıkı, ýıkıpedıa, ýeb-saıt.

Derek kózi: Egemen Qazaqstan

Latynsha «Sózdi tap» oıyny