Emle erejeler. IV tarau
Bırge jazylatyn sözder emlesı
§30. Ekı tübırden qūralğan bır ğana zat pen ūğym atauy bırge jazylady: kókónis, shekara, jertóle, baǵdarsham, beınebaıan, sýsabyn, kereńqulaq (ös.), ıtsandyq (ös.), kelteshash (ös.).
§31. Ekınşı syƞary -lyq (-lik, -dyq, -dik, -tyq, -tik) qosymşasymen kelgen qoğamdyq, äleumettık leksika, -ar (-er) qosymşasymen keletın ädet-ğūryp, käde ataulary, -lar (-ler, -dar, -der, -tar, -ter) qosymşasymen keletın botanikalyq, zoologialyq ataular, -qysh (-kish, -ǵysh, -gish) qosymşasymen keletın qūral-saiman jäne tehnika ataulary, -ty (-ti, -dy, -di), -pa (-pe, -ba, -be, -ma, -me), -ys (-is, -s), -ǵy (-gi, -qy, -q) qosymşasymen keletın leksikalanğan tūraqty tırkester men zat ataulary bırge jazylady: ortaazıalyq, jerjúzilik, arampıǵyldyq, búkilálemdik, jalpyhalyqtyq, birrettik; aýyzashar, atqaminer; ashatuıaqtylar, balyqqorektiler, jalańkózdiler, aǵashkemirgishter; kespekeskish, sabynsalǵysh, órtsóndirgish; sharýabasty, nemketti, súıkeısaldy; alypqashpa, baýkespe, janbaǵys, kireberis, kúnkóris; aýaqyzdyrǵy, aýasúzgi, bórioınaq.
§32. Ásire, bir, kóp, jalpy, bei jäne avan, avıa, avto, agro, antı, aero, gıdro, gıper, eýro, ızo, ınfra, kıno, mega, mını, radıo, tele, trans, últra, foto, elektr siaqty sözaldy syƞarlarymen, sondai-aq beı qosymşasymen kelgen ataular bırge jazylady: ásiresolshyl; birqalypty, birmándi; kópmándi, kópmúshe; jalpyulttyq, jalpymemlekettik; beıkúná, beıhabar; avansahna; avıamektep; avtojol; agrokeshen; antıdene; aeroshana; gıdrobeket; gıperbelsendi; eýrosport; ızosyzyq; ınfraqurylym; kınoqondyrǵy; megajoba; mınıjoba; radıobaılanys; telearna; transshekara; últradybys; fotosýret; elektrsúzgi.
§33.Ekınşı syƞary aralyq, qumar, jandy, taný, tanym, jaı, hat, aqy, ishilik, symaq siaqty sözdermen kelgen ataular bırge jazylady: halyqaralyq; ataqqumar; ultjandy; jaratylystaný; tiltanym; jylyjaı; ashyqhat (ashyqhat syılaý); zeınetaqy; mekemeishilik; ákimsymaq.Bıraq anyqtauyştyq qatynas saqtalğan kürdelı sözder bölek jazylady: ashyq hat, qyzmettik hat.
§34. Esh, ár, keı, bir, qaı, qaısy, álde sözderımen kelgen esımdık, syn esım, üsteuler tübır tūlğalary özgertılmei, bırge jazylady: eshkim; árkim; ártúrli; keıbir; birdeńe; qaıbir; qaısybireýler; áldeqalaı.
E s k e r t u. Ár, keı, bir, qaı, álde sözderı zat esımdermen tırkeskende, bölek jazylady: ár el; keı bala; bir jumys; qaı zaman; álde shyn, álde ótirik.
§35. Bırınşı syƞary aq, qara, sary, kók, qyzyl, ala, boz tärızdı tüs ataularymen keletın botanikalyq, zoologialyq terminder bırge jazylady: aqıyq (qūs), aqshabaq (balyq); qaraqus, qaraaǵash (ös.); saryandyz (ös.), sarygúl; kókqutan (qūs), kókbasshóp (ös.); qyzylqasqyr (aƞ), qyzylbıdaı; alabuǵa (balyq), alabulbul (qūs); bozbetege (ös.), boztorǵaı. Üş qūramnan tūratyn botanikalyq, zoologialyq ataulardyƞ aldyƞğy ekı syƞary bırıgıp jazylady: aqbas sıyr, sarybas jylan.
§36. Leksikalyq mağynasynan ajyrağan qoı, sıyr, túıe, bota, qozy, at, qoıan, aıý, bóri, qasqyr, ıt nemese qum, sý, bal, ý, sor sözderımen tırkesken botanikalyq, zoologialyq ataular bırge jazylady: qoıjýsan (ös.), sıyrjońyshqa (ös.), botabúrgen (ös.), qozygúl (ös.), atqulaq (ös.), qoıansúıek (ös.), aıýbaldyrǵan (ös.), aıýbadam (ös.), bóriqaraqat (ös.), qasqyrjem (ös.), ıtbúldirgen (ös.), qumberish (ös.), sýbetege (ös.), balqaraǵaı (ös.), ýkekire, ýbıdaıyq (ös.), sorqańbaq (ös.).
E s k e r t u. Aq, qara, qyzyl, qońyr, sur, shubar sözderı aƞ-qūs, ösımdık tüsın aiyru üşın qoldanylatyn bolsa, bölek jazylady: aq alabota, qara qarǵa, sur jylan, shubar baqa.
§37. Ekınşı syƞary shóp, gúl, tiken, japyraq, tamyr, qus, balyq, qurt, jıdek, jemis, qat sözderımen keletın botanikalyq ataular bırge jazylady: emenshóp, qońyraýshóp; kúımesgúl, qaltagúl; sortiken, shaǵyrtiken; túımejapyraq, sútjapyraq; altyntamyr, beltamyr; totyqus, kókqus; taraqbalyq, qylyshbalyq; qaraqurt, bósirqurt; qyzyljıdek, ıtjıdek; tamyrjemis, torjemis; qaraqat, qyzylqat.
§38. Kürdelı sözge ainalğan frazeologizmder bırge jazylady: aqsaqal, aqsúıek, aqnıet, aqnıettik, aqkóńil, aqkóńildilik; kóshbasshy, dúnıeqońyzdaný, erjúrek, erjúrektik, janpıda, janpıdalyq, ataqonys; basqosý, atsalysý, atústi, atústilik.
Derek közı: Egemen Qazaqstan